• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 500−0,13%5 738,17
  • DOW 300,33%42 313
  • Nasdaq −0,39%18 119,59
  • FTSE 1000,43%8 320,76
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,26
  • 08.12.14, 23:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tööjõumaksude vähendus pole lahendus

Eestis kavandatav tööjõumaksumäärade alandamine ei too paksemat leivaviilu lauale. Kogeme vaid segadust ja maksutulu haldamine muutub keerulisemaks, kirjutab ettevõtja Eugen Veges.
Eugen Veges
  • Eugen Veges Foto: Erakogu
Tööjõumaksude alandamine ja mõne teise maksu kergitamine pole lahendus. See ei suurenda elanike ostuvõimet, ei too majandusse lisaraha. Maksuliikidest määravam on see, kui palju makse kokku makstakse. Meie maksusüsteemi lihtsuse juures ei piisa ühe maksumäära langetamisest ja teise kergitamisest. Maksusüsteemi tuleks muuta radikaalselt (nt juurutada astmeline tulumaks, rakendada maksueristusi) või siis hoida suund maksumäärade alandamisele. Ei tasu karta, et määrade alandamine vähendaks riigilaekumist. Selle mõju on vastupidine, sest tarbimiskasvu mõju (meie sissetulekute juures) maksulaekumise kasvule on määradest jõulisem.
Iga muudatusega kaasnevad kulutused. Kui sellest saadav tulu ei ületa kulutusi, siis pole sellest kasu, sest see pärsib finantsvõimekuse kasvu. Tööjõumaksude kavandatav langetamine (mõne teise maksumäära tõstmine) oma eesmärki ei täida. Ka varasemad maksumuudatused (käibemaksumäära tõstmine, tulumaksu alandamine ja töötusmaksu kehtestamine jmt) ei täitnud eesmärki. Elukeskkond pole eriti paranenud, majandus toimib suuresti abirahaga. Mis veelgi halvem – noored unistavad endiselt kauguste taha kodu rajamisest.
Eesti on maksude haldamiseks tehtava aja poolest paljude riikidega võrreldes heal kohal (st maksumaksjad on tublid), kuid üldise maksukoormusega hõivame aina kesisemaid positsioone. Järelduste tegemiste asemel trikitame maksumääradega, peidame aina suuremaid maksutulu summasid teistele tuluridadele. 
Üksikutele maksudele pühendumine eksitab. Pole mõtet võrrelda erinevaid maksurakendusi - ühtlast tulumaksumäära progresseeruva tulumaksumääraga või maksusid, mille suhtes rakendatakse erisusi (nt toiduainetele rakendatakse paljudes riikides oluliselt madalamaid määrasid jmt). Varjatud maksustamine (töötuskindlustusmaks, riigilõivud, monopoolsete riigiettevõtete dividenditulu jmt) teeb võrdlusbaasid veelgi segasemaks.
Probleemid (madalad töötasud, kehv ettevõtluskeskkond jmt) ei tulene mitte maksude ebaproportsionaalsusest, vaid nende määradega üle pingutamisest. Ühiskond vajaks hädasti (neto)maksukoormuse erapooletut auditeerimist. 
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 13:51
Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas
Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele